ütleme nii, et ma olen ise üks paras sitapea ja keeran endale aina sitta kokku. ma ei suuda muudmoodi lihtsalt, aina pean endale sitta kokku keerama.
kellegil juhuslikult ajamasinat pole v?
ütleme nii, et ema ei usalda mind enam nii kuskil.. elulõpuni. ma istun ~2 nädalat kodus.
emps ütles mulle: "sa tead küll, et ma ei tahaks nii teha. aga sa ise teed nii, et ma sind enam usaldada ei saa. mulle ei meeldi valetamine ja loodan, et sa mõistad nüüd."
jah ma mõistan, miks ma jobu olen? miks ma pidin valetama talle. see on see, kui ennem teed ja SIIS hakkad mõtlema.
peaks hakkama emaga rohkem suhtlema. aga see on nii imelik.. mul on koguaeg olnud imelik talle rääkida oma sõpradest, poisist jne. ma polegi vist talle eriti rääkinud. ta teab lihtsalt kus mõni mu sõber elab. ja et mul on poiss, kes on minust noorem. ja nagu täpsemaid asju ta ei teagi. ma lihtsalt.. ma ei suhtle temaga noh.
ma just valetan oma emale ainult. loodan tõesti, et enam seda ei juhtu.. kuna ma lihtsalt keeran endale niimodi ainult sittta juurde ja siis ei usalda ema mind isegi 1 minutiks koju.
leppisime liliga kokku, et mõlemad hakkame nüüd rohkem oma emadega suhtlema ja ei valeta oma emadele enam. võinoh üritame mitte valetada.
igavesti teie,
hetkel vägagijobu Kaidi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar